Europa Lingua eesmärk on edendada Euroopa keele ideed ja Viimane oleks tõenäoliselt kunstlik keel (või sisseehitatud keel). Kuid nende tegevus ja ajalugu ei ole tingimata teada, et üldsus, seega on vaja teha valgust ta.
Esiteks, mis on ehitatud keel?
Ehitatud keel on kunstlik keel, mille on ehitanud üks või mitu inimest, kes suvaliselt dikteerivad oma tööreegleid. Neid eristatakse looduslikest keeltest, mis spontaanselt tekivad inimeste kogukondade ja areneda sajandite jooksul.
On olemas mitut tüüpi ehitatud keeli, mida saab rühmitada kahte kategooriasse: keeled ehitatud a priori ja keeled ehitasid tagantjärele.
Keeled ehitatud a priori (või skemaatiline trendid)
Vastavalt G. móch, keeled a priori on omapära, millel on "sepistatud kõik osad nende leiutajate, ilma et laenata midagi looduslikest keeltest". See muudab need eriti huvitavaks keelelisest vaatepunktist, sest need võivad olla vabad kõigist loomulikus keeles kehtestatud konventsioonidest.
Volapuk
Üks kuulsamaid ehitatud keeli on VOLAPUK, mis loodi 1879 Johann Martin Schleyer. Viimane oli saksa katoliku preester ja väitis, et Jumal oli käskinud tal luua täiendav rahvusvaheline keel. Tema keel oleks olnud suhteline edu enne tulekut esperanto, kuid täna on ainult rääkinud paarisaja inimest.
Seda riket võib seletada asjaoluga, et see on väga kaugel looduslikest keeltest, mis muudab võimatuks mõista ilma seda õppinud. Näiteks soovi keegi hea päev Volapuk, siis oleks öelda neile "Labolös Deli Gudik".
Filosoofilised keeled
Filosoofilised keeled on sisseehitatud keelte alamkategooria, "nad kõik toetuvad loogilisele klassifikatsiooni meie ideid, täielik analüüs meie teadmised" (Cite S. Malik). Nende filosoofiliste keelte hulgas on eriti Liebnitz universaalne omadus, kus "iga mõiste, mis meil on, koosneb teistest mõistetest." Mõiste mees, näiteks on mõistetav koosneb "loom" ja "ratsionaalne" mõisted.
Vaatamata kõigele, viimasel on vähe edu võrreldes hilisemate ehitatud keeles, mis on palju intuitiivsem. See on tingitud nende lähedust looduslikele keeltele, kus need põhinevad nende keelte struktureerimisel.
Keeled ehitatud tagantjärele (või naturalistlik tendentsid)
Keeled, mis on ehitatud tagantjärele, on vastupidi keeltele, mis on ehitatud a priori, põhinevad juba olemasolevatel keeltel. Burney ja velje eristamise kohaselt on nendel keeltel naturalistlik tendentsid, need on sarnased loomuliku keelega.
Esperanto
Kõige kuulsamad keeles ehitatud, esperanto, on naturalistlik keeles. See loodi 1887 arsti Zamenhof all hüüdnime "Doktoro esperanto" (Doctor täis lootust). Selle eesmärk oli luua rahvusvaheline abikeel, st see ei olnud mõeldud asendama riiklikke keeli. See keel on olnud mõned edu ja on ikka rääkinud täna sadu tuhandeid inimesi, pluss see naudib tugevat kogukonda, mis annab talle üsna tähelepanuväärne elujõudu.
Tema edu on osaliselt seotud lihtsus tema õppimine, umbes 150 tundi versus 1500 tundi inglise keeles. See on eriti seetõttu, et see on suhteliselt lähedane Indo-Euroopa keeltes. Näiteks öelda, et me armastame Euroopat, piisab, kui öelda "mi Eŭropon Cluster". Sellegipoolest, mõned aspektid keel on Counter-intuitiivne, eriti kasutades aktsendid. Just sel põhjusel, et Edgar de Wahl arenenud, vastuseks esperanto, Interlingual või Lääne.
Interlingual (Lääne)
Tema looja Edgar de Wahl oli Eesti füüsika ja Esperanto keele professor, kes on sündinud XIX sajandi lõpus, kes püüdis veenda Dr Zamenhof, et muuta esperanto sügavust. Vastamisi tagasilükkamise kogukond, otsustas ta töötada oma emakeeles. Ta tahtis oma keelt väga lähedal looduslikud keeled, hoides samas lihtsaim võimalik struktuur. Tal õnnestus hoone Lääne (ümber Interlingual), kuid ta oli kiiresti isoleeritud saabumist teise maailmasõja ja tulekuga Stalin, kes oli vaenulik tema keel (ja kummaliselt pigem soodne rahvusvahelisele keelele). Tour de Force realiseeritud de Wahl oli, et tema keel oli kohe arusaadav mis tahes kõneleja Euroopa keel (isegi kui see edendab keeli Ladina päritolu).
Näide on üsna üllatavalt:
« Li material civilisation, li scientie, e mem li arte unifica se plu e plu. Li cultivat europano senti se quasi in hem in omni landes queles have europan civilisation, it es, plu e plu, in li tot munde. Hodie presc omni states guerrea per li sam armes. Sin cessa li medies de intercommunication ameliora se, e in consecuentie de to li terra sembla diminuer se. Un Parisano es nu plu proxim a un angleso o a un germano quam il esset ante cent annus a un paisano frances. »
Tõlge: materjal tsivilisatsiooni, teaduse ja isegi kunsti Unite rohkem ja rohkem. Haritud Euroopa tunneb end peaaegu kodus kõigis riikides, kus on Euroopa tsivilisatsioon, see tähendab kogu maailma. Täna peaaegu kõik riigid teevad sõja sama relvaga. Pidevalt sidevahendid on täiuslikuks, mille tulemusena maa tundub muutunud väiksemaks. Pariisi täna on lähemal inglane või saksa kui see oli sada aastat tagasi Prantsuse talupoeg. »
See keel on eriti regulaarne, nii reeglid pööramine ja grammatika on lihtne õppida. Lisaks sõnad on lähedal looduslikud keeled, sõnavara on kergesti mõistetav, mis suuresti hõlbustab õppimist.
Taastatud keeled või reformitud looduslikud keeled
Need keeled põhinesid ühel või enamal loomulikul keelel või murdtel ja tegid neist kokkuvõtte või lihtsustasid meelevaldselt. See oli küsimus koondada mitu riiki/Rahvaste keel, et oleks võimalik arendada tsivilisatsiooni. Nii et me räägime siin kaasaegse Araabia, nynorsk ja heebrea, ja lõpuks täielik artikkel, mida saab leida meie kodulehel on pühendatud suahiili.
Kaasaegne Standard Araabia
Näiteks kaasaegse Araabia on huvitav, sest see on näide loomulikust keelest, mille reeglid on meelevaldselt muutunud, mis toob ta lähemale lähenemine ehitatud naturalistlik keeles. Moodne Araabia on variant klassikaline Araabia, see sündis "Araabia renessanss liikumine" kutsus Nahda (renessanss) läbi intellektuaalsed paljud Araabia riigid. Nad asusid Isti'rab (arabisation): lihtsustades süntaks ja kasutusele uusi sõnu kirjeldada kaasaegseid esemeid või kontseptsioone (nagu rong või demokraatia) (wikipedia).
Seega see keel on kasutatud ametlikke kõnesid, vaid ka keele suhtlemist Araabia riikides, et oma emakeeles/murded. See kujutab endast rahvusvahelist abikeelt, eesmärki, mille on määranud paljud ehitatud keeled, kuid mida tegelikult ei ole kunagi saavutatud. (kuigi esperanto keelt kõneleb kogu maailmas, ei ole asjaolu, et seda räägib ainult vähemus ja seda ei kasutata institutsioonides, raskendab selle kvalifitseerumist rahvusvahelise abikeelena.)
Nynorsk
Nynorsk on üks Norra keeltest, sündinud keeleteadlane Ivar Aasen, kes pärast reisi kogu riigis, avaldab järjest grammatika Norra populaarne keel 1848 ja sõnaraamat Norra populaarne keel 1850. Ta on seega sünteesib mitu murded räägitakse neljas piirkonnas riigis, see tähendab, et sõnad, mida kasutatakse tema keeles on enamasti lähedal kõik murded.
Jällegi, see lähenemine on väga informatiivne, eriti protsessi sünteesi, mis on eriti demokraatlik.
The heebrea
Heebrea oli enne XVIII sajandil, Piibli keelt räägitakse peaaegu eranditult religioossete ringkondades. See keel on uuestisündinud järjepidevus Haskalah (philosphique liikumine XVIII sajandil, mis osales arengu kasutamise heebrea, eriti teaduslikus keskkonnas) ja tõusu Zion on lõpus üheksateistkümnendal sajandil, vaid ka hoogu Eliezer Ben Yehuda, kes alustas loomist sõnastik kaasaegse heebrea 1878. Ta veetis oma ülejäänud elu arendada oma tööd, mis viidi lõpule 1959 või 37 aastat pärast tema surma.
Taaselustamine heebrea ja tõus zionist liikumine on tihedalt seotud. Tegelikult heebrea lubatud Zion, et tugevdada ühenduse vaimu liikumise: "(...) Uuestisündinud heebrea seostati tõusu Zion. Ja juudi pioneere lahendatakse Lähis-Idas, see sai, parem kui jidiši "kõnepruuk", mis meenutas liiga "pagendama", ideaalne võimalus edendada nii oma kultuurilise identiteedi ja zionist unistus.
Heebrea näide näitab, et keel võib olla otsustavaks teguriks sünnist poliitilise projekti; See võimaldab anda identiteedi ja arendada ühist kultuuri, mis muudab tsemendi tsivilisatsiooni. See dünaamika võiks Euroopa olla inspireeritud ühise keele rakendamisest, et tuua inimesed kokku ja anda teine hoog poliitilisele ja kultuurilisele Euroopale.
Mis keeles Euroopa?
Protsessi
Olles loonud ajaloo ehitatud keeltes ja selgitus nende toimimise, siin on lähenemine meie arvates tank, Europa Lingua, seoses valikuga Euroopa ühise keele.
Esiteks, nagu eksperdirühm, üks meie peamisi eesmärke on toota, taasrühmitada, arutelu ideid, mis on seotud ehitatud keeled ja Euroopas. Seega usume, et Euroopa Lingua Franca valik toimub läbi põhjaliku uurimuse ehitatud keelte kohta ning nende edukusest ja nende ebaõnnestumise kohta. See hõlmab artiklite kirjutamist, konverentside korraldamist ja mõttevahetusi kõigi Euroopa Liidus investeeritud osalejatega.
Oleme avatud kõigile selle keele kohta tehtud ettepanekutele, nii et sellised keeled nagu interlingual või esperanto teevad häid kandidaate.
Sellegipoolest on meil ambitsioonid, arutelu ja konsultatsioonid, et kehtestada kriteeriumid, mida see keel peaks austama. Soovime, et Euroopa keel oleks osa moodsast, näiteks peab see vastama sellistele kriteeriumidele nagu kaasatus. Samuti tahame, et see oleks kõige naturalistlik võimalik, nii et me tahame, et see oleks Euroopa riikide keelte süntees, et seda oleks võimalik kõigi poolt aktsepteerida. Kõik Käesolevad suunised on ette nähtud selgitamiseks ja projekti edenemisele arenemiseks. Lõpuks tahame ka anda teadusliku legitiimsuse meie arvates tank tegeledes eksperdid paljudes valdkondades, ja lõpuks moodustavad teaduslike juhiste nõukogu võtta plii selle ülesande täitmisel.
Meie ettepanek: Europeo
Europeo on keel, mida oleme hakanud ehitama, see põhineb tõlkija põhinev arvutiprogramm ja teostab sünteesi Euroopa keeltes. Seega on iga sõna tingitud algoritmi Demokraatlikust valikust, nii et see on kõige lähedasem enamikus Euroopa keeltes (samasugune lähenemine nagu Edgar de Wahl koos interlingual), mis muudab See on kõige naturalistlik keel, mis ta on.
Usume, et üks Euroopa keele parimaid lahendusi meie kriteeriumide sõlmimiseks on luua keel, mis võimaldab meil neid täita. Soovime, et Euroopa keel oleks inspireeritud mineviku keeltest, vaid et need oleksid tulevikule orienteeritud vastavalt kaasaegsetele kriteeriumidele.
Loe lähemalt: http://www.europeo.li
Europeo: reaktsioon üheksateistkümnendale keelele, nagu esperanto Volapuk või interlingual jaoks esperanto keeles.
Bibliograafia:
Malik, Sarah. on kunstlikud keeled? Esperanto ja universaalne iseloomulik ", süntaks ja semantika, vol .14, No. 1, 2013, lk 85-117.
Móch, Gaston. "kaheksanda Universal Congress Peace toimus Hamburg 12 kuni 16 august 1897: Raport küsimuse kohta rahvusvahelises keeles", Pariis, S.N. 1897.
Mireille oli-Lebel "Eliezer Ben Yehuda leiutaja kaasaegse heebrea." Masorti Prantsusmaa, 7. august 2006, https://www.massorti.com/Eliezer-ben-Yehuda-l-inventeur-de
