Assotsiatsiooni põhikiri Europa Lingua
ARTIKKEL 1 – NIMIVÄÄRTUS
See on asutatud liikmete vahel käesoleva põhikirja Assotsiatsiooni reguleeritakse seaduse juuli 1, 1901 ja dekreedi august 16, 1901, pealkirjaga: Europa Lingua.
ARTIKKEL 2-EESMÄRK
Europa Lingua on "eksperdirühm", mille eesmärk on edendada Euroopa ühise keele loomist ja loomist, et hõlbustada teabevahetust Euroopa Liidus ja võimaldada ühtsuse tunde väljanägemist Euroopa rahvaste ühine identiteet.
Keel oleks ehitatud keel, sünteesiks Euroopa keeli, ei kuuluks ühegi riigi ja ei oleks mingit ambitsiooni supplant riigi keeles (ühine, kuid mitte ühtne keel). Egalitaarset keel meeste ja naiste, see peaks olema ka kaasaegne, olles esindatud ajalugu Euroopa tsivilisatsiooni. See keel peaks lõpuks olema lihtne ja loomulik, et edendada oma õppimist ja levitamist kogu Euroopas, vaid ka väljaspool oma piire.
See eksperdirühm julgustab vahetama ja tegema koostööd Euroopa eri osalejate vahel ühise keele idee ümber. Seega on ta pühendatud animeerida, osaleda aruteludes ja toota teadmisi selle teema kohta.
Ühing ei ole tulus kutsumus ja on apoliitilised. Ta tahab olla iseseisev ja ei taha olla liitunud pool või poliitilise isiksuse.
ARTIKKEL 3-PEAKONTOR
Peakontor on seatud 61 Rue de La Part-Dieu-69003 Lyon
Seda saab üle kanda lihtsa otsusega direktorite nõukogu.
ARTIKKEL 4 – KESTUS
Ühenduse kestus on piiramatu.
ARTIKKEL 5 – VAHENDID
Ühing rakendab kõik vahendid, et aidata kaasa oma eesmärgi saavutamisele, ja selleks teostavad kõik tehingud või kinnisvara, võtavad kõik osalused kõikides organites, sõlmivad lepingu, teevad kõik partnerlussuhted, Taotleb kõikide riigiasutuste, avalik-või eraõiguslike asutuste toetust ja panust, värbab kõiki pädevaid töötajaid ning teeb üldiselt kõik, mis on kasulik selle eesmärgi saavutamiseks ja arendamiseks Sotsiaalse.
ARTIKKEL 6 – KOOSSEIS
Ühing koosneb:
- A. aukonsul liikmed
- B. heategija liikmed
- C. aktiivne või eemaldatav liige
Need liikmed võivad olla füüsilised või juriidilised isikud.
ARTIKKEL 7-SISSEPÄÄS
Ühing on avatud kõigile, ilma tingimuse või vahet.
ARTIKKEL 8 – LIIKMELISUS – SISSEMAKSED
Liikmelisus on need, kes on võtnud kohustuse maksta iga-aastane osamaks, nagu on kindlaks määratud üldkoosolekul vastavalt artikli 12 tingimustele.
Aukonsul liikmed on need, kes on osutanud teenuseid teatas ühing; Nad on vabastatud sissemaksetest;
On heategija liikmed, isikud, kes maksavad õiguse siseneda Lisaks iga-aastastele Üldassamblee poolt kinnitatud lõivudele.
ARTIKKEL 9 – KIIRGUS
Liikmelisuse kvaliteet läheb kaotsi:
- Tagasiastumise
- B. surm
- c direktorite nõukogu poolt hinnangu tasumata jätmise eest või tõsistel põhjustel kutsutud isik on kutsunud üles andma selgitusi büroole ja/või kirjalikult.
ARTIKKEL 10 – KUULUVUS
Europa Lingua võib ühineda teiste ühingute, ametiühingute või rühmitustega direktorite nõukogu otsusega.
ARTIKKEL 11 – RESSURSID
Ühenduse vahendite hulka kuuluvad:
1 ° tasude ja sissemaksete summa;
2 ° Euroopa Liidu, riigi, osakondade ja omavalitsusüksuste subsiidiumid.
3 ° kõik kehtivate seaduste ja määrustega lubatud ressursid.
ARTIKKEL 12 – TAVALINE PEAASSAMBLEE
I-koosseis
Üldkogu hõlmab kõiki ühistu liikmeid. Igal neist on hääl.
II-koosolekud
Üldkogu koguneb vähemalt kord aastas kuue kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu, ameti või direktorite nõukogu kokkukutsumisel. Veerandi assamblee liikmetest võib üldkogu kokku kutsuda ka päevakorras, mille nad on määranud. Kohtukutse koostatakse lihtsa kirja või elektronposti teel, mis sisaldab päevakorda ja mis on adresseeritud igale assamblee liikmele 15 päeva ette. Peaassamblee saab ainult arutada päevakorras teemad.
Üldkogu eesistujaks on ühenduse president või juhatuse liikme äraolekul või kui mõni assamblee nimetatud isik on seda teinud. Üldkogu on nõuetekohaselt tahtlik ainult siis, kui kohal või esindatud on vähemalt veerand tema liikmetest. Kui kvoorumit ei saavutata, kutsutakse see koos sama päevakorraga kokku neljateistkümne päeva jooksul. Teises kohtukutses on see nõuetekohaselt tahtlik ilma kvoorumi nõudeta. Kui põhikirja tingimustega ei ole ette nähtud teisiti, võetakse üldkoosoleku otsused vastu kohalolevate või esindatud liikmete lihthäälteenamusega. Kirjalik ja kauge hääletamine elektrooniliselt on võimalik. Kui Assamblee otsustab liikme liikmelisuse andmise või äravõtmise, arutab assamblee asutajaliikmed kahekolmandikulise häälteenamusega. Häälte jagamisel hääletab koosoleku juhataja, kui ta on Assamblee liige.
III-omistamine
Peaassamblee:
– Juhtorgani poolt talle esitatud iga-aastaste moraalsete ja finantsaruannete tahtlik arutamine;
– Kiidab lõppenud majandusaasta raamatupidamisaruande heaks ja otsustab majandusaasta raamatupidamisarvestuse tulemuse jaotamise;
– Hääletada järgmise eelarveaasta prognoositava eelarve kohta;
– Igal aastal määratakse liikmemaksude summa;
– Jätkata direktorite valimist ja tühistamist;
– Annab või tühistab osalevate liikmete liikmelisuse;
– Kiidab heaks vajaduse korral juhtorgani kehtestatud protseduurireeglid;
– nimetab vajaduse korral ametisse audiitorid;
– Teeb otsuse õigusaktide muudatuste kohta;
– Võib otsustada ühistu lõpetamise ja likvideerimise;
– Arutada päevakorras olevaid küsimusi, võttes arvesse volitusi, mis on reserveeritud ühenduse muudele organitele kooskõlas käesoleva põhikirjaga.
Iga laenu peab olema üldkoosolekul eelnevalt autoriseeritud. Kuid Peaassamblee võib kehtestada ülemaailmse ümbriku ja määrata ülemmäär laenu liigist, millest allapoole direktorite nõukogu ja büroo ei pea kasutada eelnevat luba assamblee.
ARTIKKEL 13 – ERAKORRALINE PEAASSAMBLEE
Vajaduse korral või poole pluss ühe registreeritud liikme taotlusel võib president kokku kutsuda erakorralise üldkoosoleku vastavalt käesolevas põhikirjas sätestatud tingimustele ning ainult artiklite muutmise või lõpetamise või Deeds hoonete kohta.
Kokkukutsumise kord on sama, mis tavalise üldkoosoleku puhul. Arutelud võetakse vastu kohalolevate liikmete häälteenamusega.
ARTIKKEL 14-DIREKTORITE NÕUKOGU
I-koosseis
Assotsiatsiooni haldab direktorite nõukogu. Välja arvatud aukonsul president, teised nõukogu liikmed, sealhulgas president, valitakse üheks aastaks Peaassamblee juhatuse ettepanekul. Ametiaeg lõpeb üldkoosoleku lõpus, mis otsustab eelmise majandusaasta raamatupidamisaruande üle ja mis toimub aasta jooksul, mil ametiaeg lõpeb.
Direktorite volitusi on võimalik tähtajatult pikendada. Halduri vaba ametikoha korral võib selle asendamise teha direktorite nõukogu. Niiviisi tehtud koostööd peab ratifitseerima kõige eelseisev Peaassamblee. Koostööst loobunud haldur määratakse ametisse tema poolt asendatud halduri järelejäänud ametiajaks. Juhul kui üldkogu ei ole ratifitseerinud, on arutlused, millega asjaomane isik on seotud, siiski jõust.
II-koosolekud
Direktorite nõukogu kohtub vähemalt kord aastas presidendi kutsel. Direktorite nõukogu võib kokku kutsuda ka direktorid, kes esindavad veerandi direktorite koguarvu ametis. Kohtukutse Autor fikseerib koosoleku päevakorra. Otsused tehakse kohalolevate või esindatud liikmete häälteenamusega. Häälte jagamise korral on presidendil hääl. Korduvate ja põhjendamatute puuduste korral võivad direktorite nõukogu liikmed kuulutada ametisse direktorite nõukogu poolt presidendi ettepanekul tagasiastumise teel.
III-omistamine
Direktorite nõukogu määrab kindlaks Assotsiatsiooni üldise poliitika ja teeb selle rakendamiseks vajalikud otsused. Direktorite nõukogu otsuste täitmine on ametile usaldatud. Lisaks volitustele, mis on talle usaldatud käesoleva põhikirja muude artiklite alusel, peab juhtorgan:
– Määrab kindlaks ja tühistab ühingu juhatuse liikmed;
– Määrab ekspertkomisjoni liikmed;
– otsustab Peaassamblee kokkukutsumise ja määrab koosolekute päevakorra;
– Võtta juhatuse ettepanekul vastu Peaassamblee, moraalsete ja finantsaruannete, raamatupidamisaruannete, prognoositava eelarve ja sissemaksete suuruse ettepanek;
– Rakendada Peaassamblee vastuvõetud otsused;
– kehtestab vajaduse korral töökorra, mis esitatakse üldkogu jaoks artikli 18 kohaselt kinnitamiseks;
– Vaatab läbi kõik oma päevakorras olevad teemad, mis ei kuulu mõne teise ühistu organi alla.
ARTIKKEL 15 – AMET
I-koosseis
Ühenduse amet koosneb vähemalt järgmistest liikmetest:
– President;
-Laekur.
-Sekretär.
Võib lisada Aukonsuli presidendi, asepresidendi, asepresidendi ja aseesimeeste seisukohad.
Ametnikud nimetab direktorite nõukogu liikmete hulgast nende ametiajaks direktorina. Direktorite nõukogu võib otsustada lühema ametiaja. Juhatuse liikmete volitusi võib pikendada.
II-koosolekud
Büroo kohtub nii tihti, kui ühistu huvi nõuab, et ta kutsuks kokku presidendi või kaks liiget. Kohtukutse Autor fikseerib koosoleku päevakorra. Otsused tehakse kohalolevate või esindatud liikmete häälteenamusega. Häälte jagamise korral on presidendil hääl.
III-omistamine
Amet jälgib ühingu juhtimist. Ta juhendab kõiki direktorite nõukogu poolt esitatud juhtumeid ja viib läbi oma arutelusid. Selle toimimist saab täpsustada kodukorras. Lisaks on ametil järgmised volitused:
– ta võib kokku kutsuda Peaassamblee päevakorra, mida ta fikseerib;
– See lubab presidendil jätkata töötajate töölevõtmist ühistu raames;
– Võib ta delegeerida asepresidendile volitused konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsetes valdkondades tegutsemiseks;
President
President tagab ühingu ja selle arengu korrapärase toimimise. President esindab ühendust kõigis tsiviilasjades ning eelkõige ühistu nimel. Ta on kulude ja tulude eelarvevahendite käsutaja. Ta suunab teenuste Assotsiatsiooni ja teostab kõik vajalikud toimingud selle haldamiseks raames, mis on määratletud direktorite ja ameti.
Amet peab andma presidendile loa jätkata töötajate värbamist. Kui president ei ole ajutiselt võimeline seda tegema, võib ta ajutiselt delegeerida asepresidendile teatavaid erivolitusi. Direktorite nõukogu otsusega võib president täita ühistu töötaja ülesandeid. Seejärel saab seda maksta seaduses sätestatud tingimustel.
Asepresidendid
Asepresidendid võivad saada juhatuselt delegatsiooni konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsetes valdkondades tegutsemiseks. Lisaks, kui presidendi surm või töövõimetus takistab tal oma kohustusi täita, võib direktorite nõukogu usaldada ühele asepresidendile Presidendi volitused kuni presidendi tagasipöördumise või asendamiseni. Selle aja jooksul, kui direktorite nõukogu ei ole kokku leppinud teisiti, võib asepresident teha ainult praegusi juhtimise toiminguid ja alustada nende organite kokkukutsumist, kelle otsused peavad vajaduse korral täitma, Presidenti asendama.
Laekur
Laekur kehtestab või on oma vastutusel loonud ühistu raamatupidamisaruanded. Ta vaatab nende korrektsust. Sellest järeldub ühistu finantstoimimine. Ta sularahas laekumised ja maksab kulud.
Sekretär-
Sekretär valmistab ette presidenti, volikogude päeva korraldusi ja assambleesid. Ta vastutab protokollide ja halduslike paberimajandust kohta assotsiatsiooni toimimist. Ta on ülesanne toota aruande pärast iga istungi Peaassamblee.
IV-juhatuse liikmete tühistamine
Juhatuse liikmed, välja arvatud aukonsul, võib kehtetuks tunnistada direktorite nõukogu, kes hääletab juhatuse liikmete häälteenamusega.
ARTIKKEL 16 – TEADUSLIKUD NÕUANDED JA SUUNISED
Direktorite nõukogu võib olla ümbritsetud teadusliku ja juhiga, kes kehtestab korralduse ja toimimise korra.
ARTIKKEL 17 – TOETUSED
Juhtkonna tasustamine piirdub miinimumpalga ¾ vastavalt ebaisekas meetodis kehtestatud tingimustele. Nende volituste täitmise kulud hüvitatakse tõenditele. Korralisele üldkoosolekule esitatud finantsaruandes esitatakse toetusesaaja poolt lähetus-, reisi-või esinduskulud.
ARTIKKEL 18 – KODUKORD
Juhtorgan võib kehtestada kodukorra, mille kinnitab seejärel üldkogu. See määrus on ette nähtud selleks, et määrata kindlaks erinevad punktid, mida käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud, eelkõige seoses ühenduse sisemise haldusega.
ARTIKKEL 19 – LÕPETAMINE
Väljakuulutatud lõpetamise korral määratakse üks või mitu likvideerijat ja kui see on olemas, antakse mittetulunduslik organisatsioon vastavalt lõpetamise otsuse teinud erakorralise üldkoosoleku otsustele. Netovara ei tohi olla ühistu mis tahes liikmele isegi osaliselt, välja arvatud juhul, kui sissemakse on tehtud.
Artikkel 20 – LIBERALITES:
Artiklis 11 (sealhulgas kohalike komiteede) määratletud aruanne ja raamatupidamise aastaaruanne adresseeritakse osakonna prefekt igal aastal.
Ühing kohustub esitama oma dokumendid ja raamatupidamisdokumendid haldusasutuste mis tahes ostutellimusel seoses kingituste kasutamisega, mida tal oleks õigus saada, et lasta oma ettevõtetel Pädevate asutuste esindajatega ning teatada neile nimetatud institutsioonide toimimisest.
"valmis Lyonis, mai 15, 2018"